Kodu,
kaugele oled jäänud,meelest sootuks läinud,
hämaruse radadel hingetuina käime,lõppu pole hädadel,tühjadena näime.
Kadugu me needused uduvinedesse,laduge need müürideks soolaugastesse,
toitku meie unelmaid armastuse tuled,loitku parim kujutelm,hing saagu kandvad suled.
Näen lindu lendamas,puud kasvamas,jalge all on maa,
üle taeva liugleb pilvevöö,mis peegeldub veest,
kuna sest aru saan,mis käivitab mu hinge sees igavesed rännuteed
|