Sa olid kui päike mu igavas päevas,
sa olid kui vikerkaar mu helesinises taevas.
Piisas vaid sellest kui sind korraks nägin
ja juba mu südames tahtmatu särin!
Veel veidi, veidi aega tagasi,
olid mu jaoks kui paradiis!!
Ühel hetkel sa vale sammu astusid,
kui mulle jõhkralt näkku valetasid!
Kas sa üldse tead kui valus on see piin?
Ma kujutan ette, et seda ei võtaks isegi viin.
Ma võin ju olla õnnelik ja särav,
kui tea, et tegelikult lõhkusid mu ära!
Vaevalt sa sellest kunagi mõelnudki oled,
kui palju ma SINU pärast kannatanud olen!
Kõige lihtsam, ma rahulikult unustan su ära,
siis ehk ei kao mu silmist ka see sära!:) |
