| Olen väsinud sinust
ja tahaks surra
soovin et lahkuksid
sest võid mu murda.
Sinu hingamine teeb haiget
ja on tõeline piin,
sinu juuresolek ja viibimine siin
mine ära, palun lahku,
palun tõesti, ma tõesti anun.
Kõik need aastad
mil olid mu juures
olin ahastuses suures
need haavad ei iial parane
uutega ei sarnane.
Sinu nägemine ja kuulmine
on liig mis liig
Sinu tundmine on piin
need hetked, mil hoidsime käest
oleksin tahtnud nutta kõigest väest
oleksin tahtnud karjuda, röökida
hõigata appiiiiiiiii
aga sellegi poolest poleks sa lasknud mind lahti.....
piin on liiga suur,
liiga ehtne ja ......
pole sõnu kirjeldamaks
mu tundeid nüüd
aga liiga nõrk on mu appihüüd
keegi ei kuule,
keegi ei tahagi kuulda.
Ta võtab noa
ja ma kukungi hauda.
pühendatud oma eksile kellega elu oli leebelt öeldes põrgu. | | appi hüüd, hirm | | Lisas: kass @ 2013-01-30 | Hinne: 2 |
| |
