... on loojunud päike, on algamas öö,
kesk tumedat taevast vaid tähtede vöö...
.... on kustunud silmades sära ja helk,
kõik ühtlaselt hall, argipäevane töö.
... on kustunud kaminas põletav leek,
vaid hõõguvad viivuks veel punakad söed.
On südames tuli, mis haiget mul teeb....
nagu tormine meri mis mässab ja keeb.
Seal lainete harjadel tuul jõudu veel annab
valgevahuseid torte ta rannale kannab.. |
