Jõuluvana, hea,
sa seda kohe arvesta,
veidi kõva on mu pea -
ma luuletust ei mäleta.
Õppisin ma mitu ööd,
kuuse all ja taga,
enne, ajal, pärast tööd,
eriti ei magand.
Algas minu meelest nii:
"Sul Jõuluvana mantel pikk
ja habe ees..."
Kurat, anna kätte kink,
sest olen Eesti MEES,
räägin vähe, olen see,
kes käima läheb kaua,
kuid siis kui väike jõmin sees,
võin luuletada, laulda!
|
