Istun toas, vaatan seina, proovin elust midagi leida,
panen pea vastu põlvi, silmis näen vaid musti pilvi.
Õnnetuste meri, nii nähtamatult levib,
kurbus ja veri, õnnetud värvid tegid.
Vaikselt tuleb külm ja värin, varsti ei voola minus enam mingi särin. |
