Oma elutee kevade lävel,
ära mossita nutusel näol,
vaid naerata pisaraist läbi,
lase kukkuda õhtusel käol.
Otsi silmi, mis siiramad sõbrad
kindlalt peos hoia kallima kätt,
ole tugev, sest vahel on vajalik
kõige valusam hüvastijätt.
Hoia õnne, kui oled ta leidnud,
kuigi vahel ka ootama pead.
Maailmas kehtib ju tasakaal,
mis ise kõik korda seab. |
