Su pruunid silmad sädelevad ööle vastu
Su naha lõhn ja pehmed käed
igal hommikul aknal ma vaatan, kuis kindlal sammul sa läed
õhtul jällegi jooksen Sul vastu
Nii siiras ja selge on meel
Su paitused unele viivad
kõik Su suudlused annavad tiivad
Sind armastan veel ja veel
Sa kuuled ja tunned ja näed
mu murest teed lustaka laulu
ei rohkemat küsi ei palu
Su pihus mu väikesed käed
Iga Su sosina sumin, paneb liblikad lendama kõhus
kostavad kaugele naeru kilked
ei ärrita meid kellegi pilked
nii palju armastust tunda on õhus
|