| astun bussi ostan pileti
silmitsen vabu kohti.
astun aina taha poole...
eelviimases reas on vaba koht..
istun maha vaatan telefoni ja sealt,
vahib vastu tühjus...
pole kõnet ega messi...
mida ootand olen pikalt...
samas tean et oled siin...
tuhmunud klaas,millest läbi ei näe....
tekitab minus värinaid...
buss hakkab sõitma...
sulen silmad ja kuulan musa...
eemalt kuulen naeru ja helisid...
avan silmad ja vaatan neid naervaid nägusid...
hoian nuttu tagasi,tahan tõusta ja minna...
aga samas kuhu ma minna tajan???
miski hoiab mind kinni...
enam välja ei päästa hakkan karjuma,nutma,rabelen...
otsin väljapääsu...
kõik on pime kõrvus kajab naer...
kas see lõppeb???kas lõppeb???
jh lõppes ja hommik päästis mind sellest hirmsast unest... | | hetk | | Lisas: ideaalnesaatan @ 2010-03-22 | Hinne: - |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
eluring on see | | Järgmine luuletus samas kategoorias
Äng
|  |
| |
