. .
.
Täna on laupäev, 28.05.2022, kell on 11:32        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. Kategooriad » Elu .
   

Seista ei taha!

Kui vahest peatun
ja enda ümber kaen,
siis hirmus hakkab mul enesel.

Miks siin ilmas
lihtsalt küll olen?
Kuis elan määral nii vähesel?

Puudub mu elul värv, on tume.
Puudumas sära, tervislik jume.
Ei sõpru häid või parimaid,
armsamast und näen vahest vaid.

Vaadest välja jättes nüüd mind,
elu, mil puudumas ehe hind.
Siis lokkab mu ümber rõõm ja lust
ei silma jää raasugi üksindust...

Seepärast seista ei taha!
Seistes kaob õrn illusioon.
Laske ma töötan ja magan,
muidu on valu kandmiseks suur...
valu, kurbus, üksindus, elu
Lisas: Kerstenhoffer @ 2010-02-08 Hinne: 5


« Eelmine Eelmine luuletus samas kategoorias

Kummikutes taevas.

 Järgmine luuletus samas kategoorias

Lume sadu.

» Järgmine

. .