| Päev hiilib rutates metsade rüppe,
takerdub puude latvades.
Viivuks veel peatub ja tagasi vaatab -
tõesti, ta lahkub kui kaheldes.
Sügiski taandub, tal lumetusik kannul
teel kaotab kuldseid kingasid.
Kaduvat aastat nii vaadates aiman -
aeg surub takka ju minulgi.
Täna veel jõuan, täna veel jaksan,
rõõmuga astun teel edasi.
Kuulan vaikust, mis sosistab targalt -
pöördu, saad aidata kedagi.
Kasuta päeva, ta lühikest valgust,
siis jõuad rohkem ja enamgi ...
| | aastavahetus, uus aasta, päev, sügis, aasta, valgus | | Lisas: ragged @ 2009-12-29 | Hinne: 3.5 |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
uus aasta | | Järgmine luuletus samas kategoorias
Uus algus
|  |
| |
