| Lumevaip sädeleb niitudel hele,
liigagi särav ta silmale-
päike see vööte veab põrandale,
ilm on minemas külmale.
Istun aknal, jäärooside taga,
rüppe on vajunud kiire töö,
südames küdemas küsimus vaga;
millal saabud, öö jõuluöö?
Emake ketrab ja ümiseb tasa,
temagi jõuludest unistab.
Vaatan välja ja ümisen kaasa,
päike jääroosidel naeratab.
Kuis on nii armsad need ootusepäevad,
detsembri külmad ja tuisanud tee,
südamed tund-tunnilt soojemaks läevad,
silmi toob ootus ja igatsus vee. | | lumevaip, jõuluöö, jääroos, detsember, jõulud, igatsus | | Lisas: ragged @ 2009-12-07 | Hinne: - |
| |
