| Kahvatu päike üle järve
ja metsapuud kiirgavad lumest.
Veepiiskades sillerdab värve,
taevas õhetab kevade jumest.
Tõuseksin päiksena taeva,
otsima lembust ja lohtu.
Paneksin käed sulle kaela,
tundmata tõrget või ohtu.
Tuli tules?
Kas põleme tuhaks
kõrge leegiga ühises lõkkes?
Las sädeleb armastus puhas
ja kadugu viimsedki tõkked! | | päike, järv, lumi, taevas, kevad, armastus, leek | | Lisas: ragged @ 2006-12-17 | Hinne: 3.75 |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
Öö | | Järgmine luuletus samas kategoorias
Ootus
|  |
| |
