Nii ilusti päiksepaistes algas hommik,
kuid õhtuks olid järgi ainult lombid.
Ootamatult liikusin mööda pimedat teed,
kohates midagi ilusat silmade ees.
Õnneks suveöös valgust piisas,
et ära tunda rõõmupiisad.
See armastav naer ja ilusad silmad,
mulle tuleviku tee näitasid vihmasel ilmal. |
