Armastus on maailma ilusaim tunne,
kaks korraga ta suigutab unne.
Loblikad neil lendlevad siis kõhus,
kahekesi armunuil magus uni on põhus.
Ei ühtki pisarat nad vala,
pole neil probleeme ja asjatut hala.
Ning kui mõni pisar veerebki üle põse,
sel õnnepisaral Sa voolata lase.
Tõelist armastust tunda saab vähe,
kuid sellest, mitte üks hetk meelest ei lähe.
Armunu kuuleb alati vaid südamehäält,
süda mõistuselt võtab ju väe.
Süda alati valitseb tunnete üle,
kaasa aitavad meelitused, kinkide süle.
Sa tunnetel end kaasa viia lase,
kahepoolne usaldus, vot see on tase. |
