Mu südame põhja Sa oled veel jäänud
saatus- aga meiega tegi valusa käänu.
Ta lahutas mind sinust - mu ainus
sa läksid ning süda mul uinus.
Ei iial ma unusta Su pruune silmi
ootan tagasi neid päikselisi ilmi.
Tahan veel Su juuste keerdus eripära,
mis mitte iial mul meelest lähe ära.
Sinu armas naeratus ja seksikas hääl
ning meie päikeseloojang seal mäel.
Meie ööd lakas, hotellis ja telgis
siis sära mõlemil silmis veel helkis.
Tahan tagasi meie pikki jalutuskäike
ööd, kui telgis magades sähvatas äike.
Tead, isegi meie riide ma igatsen taga
miks enam Su kaisus ma iial ei maga?
Tahan teostada meie kahe unelmaid,
tekitada uusi mälestusi, veel paremaid.
Kuid tean, võimalus selleks meil puudub,
sest elu meie jaoks erinevalt muutub.
Kuid teadma Sa pead veel üht mu Kallis,
Sina oled ainus päike, maailmas hallis.
Minu usaldusele, abile võid alati Loota
armastan Sind vaid mu silmisse vaata. |
