Talv on külm ja kare,
seda keegi ei oota.
Tahad, et suvi tuleks,
mis soojendab ja peidab mured.
Sügis teeb nukraks,
tormid möllavad ja piisad langevad.
Kevad armastuse paneb lõõmama,
süda muutub hellaks.
Talve külmad valu teevad,
sinu maailma neelavad.
Mitte kunagi sa tagasi ei tahaks sügist,
sest see liialt segadust tekitab me eluteel.
Kas kunagi haiget võib saada puu?
Seda ainult aimata võime.
Kas midagi mõista võib tuul?
Keegi seda tõestada ei suuda.
Samuti ei saa ka inimesi mõista,
sest väliselt võid olla kes tahes,
aga sisult väga väärtuslik.
|
