| Päkapikul meel on kurb,
õues pole üldse lund...
Nii ta sörgib öösel läbi pori,
nina nohul, silmis raske uni...
Käed ja jalad tööd tal täis -
äsja jõuluvana juures käis
ja on teel taas laste juurde.
Et puistata saaks sokki suurde
õunu, komme, piparkooke,
magusamaid jõulujooke.
Vaikselt sosistab ta soovi -
tule, lumi, kata hoovi!
Võiks ju juhtuda see ime...
ei siis oleks nõnda pime. | | jõulud, talv, lumi, päkapikk, öö, piparkook | | Lisas: ragged @ 2009-01-19 | Hinne: 3 |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
jõulud | | Järgmine luuletus samas kategoorias
jõulud
|  |
| |
