. .
.
Täna on reede, 22.11.2024, kell on 08:20        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. Kategooriad » Elu .
   

sõda

Kuskil käib koguaeg sõda
igal sammul sind ähvardab surm
kuskil vend ei pea vennastki lugu
kadund ammu on sõprus ja arm

meil siin tagalas tundrate rüppes
saekaatergi lõpetas töö
meil siin tagalas tsoonide kütkes
mõõdub vaikuses komimaa öö

kuid ei keegi ei tunne end hästi
homses päevas ei näe midagi uut
ühel päeval sel kellelgi tundub
tühi vaikus on hullem kui surm.

meil on rahu me sõda ei taha
igapäev aina räägime sest
sel kellelgi hakkas sest paha
võtis kätte ja lasi end maha.



Päike loojub metsa taha
komis langeb vari maha
postil paistab valgus aga
ega tunnimeeski maga

pauke kostab metsa taga
jalle lasti keegi maha
kuuldub samme selja taga
haaran püssi õlalt maha

mees on teatud tuntud kala
ise tasane ja vaga
küsin oled sa nüüd vaba
tema mühkab vaatab maha
küsib suitsu anna raha
käsi nihkub selja taha
ma ei saav talle paha
lasen mehe lihtsalt maha..
hhh
Lisas: tuul @ 2008-12-03 Hinne: 3.67


« Eelmine Eelmine luuletus samas kategoorias
Sa hoidsid mind kui kulda, kuid siis see kõik kadus. Olen piinelnud ...
 Järgmine luuletus samas kategoorias
nii pikad on sinuta,kõik sügiskuu päevad nii külmad on sinuta kõik sü...
» Järgmine

. .