Kuskil käib koguaeg sõda
igal sammul sind ähvardab surm
kuskil vend ei pea vennastki lugu
kadund ammu on sõprus ja arm
meil siin tagalas tundrate rüppes
saekaatergi lõpetas töö
meil siin tagalas tsoonide kütkes
mõõdub vaikuses komimaa öö
kuid ei keegi ei tunne end hästi
homses päevas ei näe midagi uut
ühel päeval sel kellelgi tundub
tühi vaikus on hullem kui surm.
meil on rahu me sõda ei taha
igapäev aina räägime sest
sel kellelgi hakkas sest paha
võtis kätte ja lasi end maha.
Päike loojub metsa taha
komis langeb vari maha
postil paistab valgus aga
ega tunnimeeski maga
pauke kostab metsa taga
jalle lasti keegi maha
kuuldub samme selja taga
haaran püssi õlalt maha
mees on teatud tuntud kala
ise tasane ja vaga
küsin oled sa nüüd vaba
tema mühkab vaatab maha
küsib suitsu anna raha
käsi nihkub selja taha
ma ei saav talle paha
lasen mehe lihtsalt maha..
|
