| Jõuluvana ära pane pahaks,
aga mu õde selleks talveks suuski tahab.
Ta on praegu hällis vakka,
ta on minust pisem.
Aga seni kui ta kasvab uisutaksin ise. | | Sandra02 | | Lisas: sandra02 @ 2012-12-11 | Hinne: 5 |
| Õues sajab pehmet lund,
aga minul ei tule und.
Öö läbi istun üleval ma,
mõtlen kas jõuluvana tuleb koos päkapikuga. | | Sandra02 | | Lisas: sandra02 @ 2012-12-11 | Hinne: 1 |
| Jõulud käes on taas
lumi valge maas.
Päkapikud tööl on juba
kingitusi täis on tuba.
Jõuluvana saanis istub,
kingitused laiaks litsub.
Põhjapõdrad saani ees
kingitused koti sees.
Lapsed juba toas on ootel
salmid selged ainult pooltel.
Ärevalt nad akna peal:
"Kas ta paistab juba seal?"
Jõuluvana sisse astub
lapsed jooksevad tal vastu.
Vana istub kuuse juurde
avab kingikoti suure.
Lapsed ligi vudivad
salme loevad ludinal.
Toas nad ringi sebivad
kingipakke rebivad.
Ühes pakis oli nukk
teises päevik, küljes lukk.
Väike Tobias sai tibu
Marju aga vahva vibu.
Iga laps, kes kingi sai
lubas olla hästi pai.
Küll siis aasta pärast me
rõõmsalt jälle kohtume! | | sandra02 | | Lisas: sandra02 @ 2010-10-28 | Hinne: 3 |
| Kord kaotas ära oma nime
pisike sõbralik päkapikk.
Ta nimi on nüüd ajutiselt
Äk-a-pikk.
Ta oma nime otsis taga,
vaatas ka nagi taha.
Ta otsis lumest,
otsis tulest,
piparkoogiahju murest.
Ei leidnud oma nime ta
saanis polnud seda ka.
Põhjapõder tõstis pea
"mina midagi tean!"
Äkapikus ärkas lootus,
Nagu ime kaunis loodus.
Ta põhjapõdra juurde läks.
Ta sõnad kõlasid kui käsk.
"Kes oli see kes pätsas mu nime?!
Ma talle teen veel jõuluime!"
Põder lausus: "Seda päkapikk polegi vaja,
see oli ju jõuluvana
ta su nime tahtis õlitada,
jõulurõõmust kõditada!"
Väikene Äkapikk punastas,
ta põhjapõdra hoopis unustas,
sest sealt tuli päkapikust tütarlaps,
kelle nimeks oli Väike-Kraps.
Ta Äkapikule ulatas ta nime,
siis põsemusi andis,
see oligi Päkapiku jõuluime! | | lisas sandra sootna 9a | | Lisas: sandra02 @ 2010-10-28 | Hinne: 3.67 |
| |
