| Alaril on silad vees:
auk on soki kanna sees.
"Ema, palun kääre," hõikab,
sokist augu välja lõikab. | | Erika Esop, sokk | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: 1 |
| Tumeda kleidi
ja tähtedest vöö
õhtu sai endale,
temast sai öö.
Tummana õuedes
ringi ta käis,
siis aga tüdis
ja mõttesse jäi:
"Mida ma üksinda
tegema pean?"
Kuu aga naeratas:
"Sa siis ei tea,
sul on ju vankrid -
üks suur, teine väike,
sõita võid seni,
kui tõuseb kord päike!"
| | Erika Esop, öö | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: - |
| Jõuluvana, mul on palve,
ära pane pahaks!
Kuid mu vennas selleks talveks
uusi uiske tahaks.
Vend on praegu hällis vakka,
ta on minust pisem.
Sni, kui ta käima hakkab,
uisutaksin ise. | | Erika Esop, jõulud, jõuluvana, vend | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: 1 |
| Kes viljad salve
tõi põllult talveks
ja loodust värvis
kuldkollast värvi?
Kes tõukas tuult,
et vahtrapuult
ta lehti rebis
ja nende sebis?
Kes muu, kui sügis
me maale sügis,
tõi kaasa rajud
ja vihmasajud.
Kui väsis möllust,
lusis põllul
või puhkas õues,
päike põues. | | Erika Esop, sügis | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: 5 |
| Juba on niitudel kevadevärve,
päike poeb õue, metsa ja järve.
Juba on põllumees adraga kesal,
kuldnokk loob laule ja ehitab pesa.
Juba on päevadel oodatud pikkus,
peenardel tärkamas rohetav rikkus. | | Erika Esop, kevadel | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: 3.33 |
| Kuigi olen teistest pisem,
teen kõik toimetused ise.
Ise oskan piima tuua,
ise oskan piima juua,
ise oskan putru süüa,
ise oskan palli lüüa,
ise oskan magada,
õega kommi jagada. | | Erika Esop, pisilastele | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: - |
| Nõlvakud sulavad,
ojaveed vulavad,
kevad end kõikjale laotab.
Metsale, aiale,
väljale laiale
lilli ja rohelust jaotab.
Ning kraavi servale,
põõsaste kõrvale, pillab ta kaunilt ja kärmelt
siniseid, punaseid,
kollaseid, kullaseid,
lõbusaid kevadevärve.
| | Erika Esop, kevad | | Lisas: ragged @ 2011-11-19 | Hinne: - |
| Siis, kui kevad jõuab ligi,
Päike taeval särab üha,
Ja kui viimaks ometigi
Tuleb palmipuudepüha,
Siis peab meelitama kanu,
Noori tibusid ja vanu,
Et ei oleks pesa tühi
Vastu kalleid munapühi.
Nüüd vast algab kibekiire:
Teha sülti, teha saia.
Toimetustel pole piire,
Joosta poodi, poest majja.
Emal korvis tuhat pakki,
Mitut sorti munalakki.
Mis nüüd muud kui munad patta,
Lakiga siis pärast katta.
Küll on õhinat ja lusti !
Kollast, rohelist ja punast
Värvib Ann ja väike Kusti
Rõõmu tunneb igast munast.
Aga ometigi nii
Lugu polnud vanasti.
Kui ei tuntud värvipoodi,
Mune hoopis mujalt toodi.
Metsas sügavas ja suures,
Kuhu vaibus iga rõke,
Vana haavakännu juures
Loitis imeline lõke.
Kogu munapüha aja ;
Tulel auras värvipada,
Pöialpoisse mitusada
Oli usinasti tööl
Vaiksel lihavõtteööl.
| | munadepühad, kevad | | Lisas: ragged @ 2011-11-18 | Hinne: - |
| Kevadel on kraavis vesi
tean sest ennast kraavis pesin.
Olin natukene väsind,
pesin jalgu, pesin käsi.
| | kevad | | Lisas: ragged @ 2011-11-18 | Hinne: 5 |
| Kippadi-kõppadi
kuldsed kingad,
sihva-sahva
siidist saba:
paistab päike,
tantsib tuul
kevadkuul,
kevadkuul.
| | Ellen Niit, kevadkuu | | Lisas: ragged @ 2011-11-18 | Hinne: 4.67 |
| |
