| Sa unistad õnnest ja elust
ja unistad armastusest,
ehk vanadus jõudnud ju kätte,
jõud kadunud liikmetest.
Sa unistad õnnest ja elust,
kui igavest elaksid
ja õlgega taeva laotust,
kui Herkules toetaksid.
Kuid jalad on nõrgad kui pilpad-
sa kastehein vikati ees.
Pool kooljad ju oled sa elus,
surm sibab su soonte sees.
Su tunded mis väikselt veel hinges,
ei puhu tuul lõkkele,
seepärast-arm,iludus,iha-
kõik jäta sa noortele.
| | uni8 | | Lisas: iilm @ 2010-12-11 | Hinne: 4.33 |
| Ausõna,tõotus,lubadus
on meie ajal tobedus
ja teise võla maksmine
on enda koori laskmine.
Kes võõrast raha läbi lööb,
see ikka ausat leiba sööb.
Kes plehku paneb kassaga,
on kuulus üle kodumaa.
Kes ennast ausalt elatab,
mis teenib,seda tarvitab.
See vaene rott ja põlatud,
seltkonnast välja tõugatud.
| | uni7 | | Lisas: iilm @ 2010-12-11 | Hinne: 2.5 |
| Eluhäda,leivamure,
see ei ole vaesus veel,
ega õige nälga sure,
kui ta sammub ausal teel.
Kui siis oled vilets,väeti,
kui ei keegi armasta,
kui sind üksi maha jäeti
marudega mässama.
Kui ei ole, kuhu minna,
kui ei keegi ihka sind,
heljud tormis siia,sinna-
jah,siis valus lõhkeb rind.
| | uni6 | | Lisas: iilm @ 2010-12-11 | Hinne: 4 |
| Eluhadjas kiirel sammul,
ajaratast ringi veab.
Õnne,rõõmu,palju aastaid,
sinujaoks nüüd ritta seab
---------------------------------
Sarved peas ja jooksmist jätkad,
selleks on sul aega veel.
Kui sa oled juba naisemees ja lapse isa,
siis on saanud sinust mees.
| | uni2 | | Lisas: iilm @ 2010-11-19 | Hinne: 2.5 |
| Päike tõusis koos minuga
valgust näitas sinuga.
Ringutades pestes käsi,
suudlused ei hüvastjätul väsi.
Kohtume siis jälle õtueel,
suudleme siis joovastuses veel.
Voodi meile kalliks saand,
kus saab lähestikku armuda.
Koos me eland viiskümmend aastat,
kätte jõudnud kuldpulma aastad.
Ja armas sa mulle ikkagi
ja elame õnnelikult elulõpuni. | | uni1 | | Lisas: iilm @ 2010-11-15 | Hinne: 3.67 |
| |
