| Nael, nael, nael -
miski rõhub minu südant,
vaev, vaev, vaev -
polnud seda väärt -
tuli seisis mu ees
ei tea kust tuli see -
miks mind jälgite!?
Ma süttin unes
ja ma tean
nägema sind ma pean!
Täna vaevu
hingan jälle ma,
sest unes
süttisin põlema.
Keegi pähe ronis mul -
Minu jaoks ta on ju null.
Kena tuli, kena tuli
anna andeks mulle sa!
Jälle lendan õhku ma
päikseprillid päikseta.
Teen, mis tohin,
unes sonin.
Anna abi
ära ravi
Olen veidi
täna ma.
Kõik on segi,
ma ära lahendan,
ennast võib ju
tänada.
| | nael tuli uni nägema | | Lisas: Trek @ 2012-01-30 | Hinne: 5 |
| Lähen kohe stressist lõhki
üksinda istun ja õhk on prahti
uksi ma enam ilmselt
enam ei tee lahti.
Appi, appi, mul kopp on ees,
olen nagu kala,
vastuvooluvees.
Aga kedagi ei ole,
kunagi ei ole,
pole olnud
ega tule.
Peotäis rõõmu mille hommikuks ma sõin,
tuli varsti üles,
sest maht oli täis.
Ja ma käin,
toa nurgast toa nurka,
vihastus tekib varsti,
suunurka.
Pea on sassis ja kõik mõtted on pahad.
Ja seda, mis ma tahan,
see amuugi, mind ei taha,
parem leian uue raja,
et saada mis ma vajan
ja enamgi veel...
Kuid hetkel on nii paha,
et võtaks tuki
ja laseks end maha. | | elu, stress, kopp ees, lase maha, tukk | | Lisas: Trek @ 2011-12-05 | Hinne: 3 |
| Uni? Kus oled, miks ei tule?
Miks sa ei tule ja ei sule minu simi,
kas pole see nii ilmsi,
et tahan homme näha päiksekiiri?
Kas poleks tore kui
kasvõi sedasama
näeksin juba unes
või mõni tolgus
peksaks mind juba üles.
Kisuks teki pealt,
lükkaks ruloo üles.
Aga siin ma olen
ja magada ei saa,
tahaks sind,
aga hetkel ju ei saa,
olengi kaksi - mina ja vihmapisarad.
Vaikuses laman ja ma tean,
homme üles ei saa
ja kui lõpuks saan,
siis pole enam vaja.
Saa aru tahan magada!
Miks ei uinu,
unes käiksin keset heinu,
kohtaks blondi neidu,
kellest muidu hoiduks.
Ma tahan magada,
mitte siin plämada, hämada,
unematit manada,
a miks siis nii?
Miks on väikseks jäänud lootuskiir,
et une tooks kasvõi järgmine riim,
kus on mu silmadele uneliiv
või liim, mis mu silmi kinni hoiaks
ja hoiaks kuni saan sleepmode-i.
Mind tüütab ära,
see vihmane ilm,
mille tõi üks lahmakas pilv
ja kui mu silm ei seleta ära,
kus on maapind.
Mul viskab üle,
see kohutav külm.
See tuim ja igav linn.
See värvitu maailm.
Ja nüüd ma tahaks unes näha suve,
kus pole ühtki mure
ja seal oleme meie,
seal oled ka sa
ja kõigil on sitaks hea.
Keegi pole haige,
ei lähe vara magama.
Sest ööd on nii valged
ja väga harva hakkab sadama.
Isegi siis leian sõbra,
et minna ujuma.
Isegi nii on rannas
rahvast head,
kõik on sõbrad, tuttavad.
Käib sport ja melu,
õlu ja kõik mõnud.
Dj vihm keerutab plaate,
saad aru?
Otsus on tehtud,
midagi ei ole ettenähtud,
silmad on kohe kohe kustunud,
parem oleks. | | uni, igatsus, vihm, unistus | | Lisas: Trek @ 2011-02-07 | Hinne: 4.67 |
| |
