| Mu silmadest kustus sära,
vastupidavusest oli saanud müüt.
ja arukusest legend.
Tahe teha , sulandus
ja vette kukkus.
Nähtamatu pulbriga,
Hingevalu puuderdasin.
Haavu tohterdasin
ja vigu parandasin.
silmi sulgesin
ja sisemiselt soovisin...
... rahu ja teda.
Rahu- et kõik sujuks.
ja areneks paremuse poole
ja siluks haavad.
Teda- et tunda kellegi
puudutust endi nahal,
et tunda ta huuli,
vastu mu endi omi,
et õppida tundma
Üksteist...
Ja armastust
mis kui õhk
on eluks ja hakkamasaamiseks vajalik...
Armastus..
Ka sile samet või ebaühtlane ja kare kui käbi?
Autor: Stina Loho | | armastus | | Lisas: Stiiiiina @ 2010-01-21 | Hinne: 5 |
|
Kõik on vahune,
kõik on mesine,
kõik kleepub.
ja mina olen tõsine.
sirutan koivad.
tõusen lendu.
Ma ei ole inimene
ega ka lendur.
Mul ei ole kaela.
ja pole saba.
Ma ei näe vaeva..
ja ma pole vaba.
Ma eksisteerin ..
kuid pelgalt nähtamatuse tasemel.
Mul on jalad..
kuid pole põlvi.
Ma naeran..
ja nuuksun .
Kapsast söödes puuksun .
Kuid ma ei eksisteeri.
Kes olen mina ?
Plastiliinist sütik.
Autor: Stina Loho. | | veidrus | | Lisas: Stiiiiina @ 2010-01-21 | Hinne: - |
| Ma kaotasin pea .
Ma aimasin kurja.
Sel pimedal ööl ,
külm õhk puhus turja.
Kus lendavad hinged..
Kus meri on verine..
Seal laman ka mina .
Nii kuri ja tõsine.
Sa tahtsid mu hinge .
Meie vahel keerles pinge.
Sel õhtul oli külm,
Saabumas oli torm.
,, Kas teadsid et sind armastan?''
,, Kas ma seda teadma pidin?''
,, Su silmis on kurbus..''
,, Mu silmis on tühjus.''
,, Kas ma sind viimast korda suudelda saan?''
,, Miks viimast?''
,, Saabumas on tühjus , mu kallis ka tead?
Et ma minema nüüd pean ?''
,, Kuhu?''
,, Igaveseks kaugele. Taevasesse linna. ''
,, Miks kurat küll sul sinna on vaja minna?''
,, Meie hinged pole mõeldud kokku .. ma teen sind veel haigemaks .. kallis. ''
,, Sina .. ja mind haigemaks?''
,, Vaiki , ja kuula lindude laulu . Kuula mu südant ning tunne mu keha soojust. Veel viimast korda vaiki ja ole siin , kullake. ''
Me seisime kaisus.
Ta paitas mu pead.
Tunda oli südant ..
kadunud kõik vead.
Miks kõik ei või nii jääda?
Miks kurat tal on vaja kõik lüüa käega?
,, Kas ma ei loe?''
,, Ma hoolin sinust liialt . ''
,, Kas sa tead et ma armastan sind?''
Ta silmad jälgisid mind.
Nii rohelisi silmi pole kellegil.
Ma paitasin oma käega ta karvast nägu.
Ning viimast korda silitasid ta huuled minu omi.
,, Ma armastan sind rohkem , kullake. ''
Autor: Stina Loho. | | armastus, kirg, kurbus, tühjus | | Lisas: Stiiiiina @ 2010-01-21 | Hinne: 5 |
| Ma varastasin päikese
Sooja ja ereda.
asemele lõin äikese
külma ning kõheda.
Puuulehed varastasin
katsin nad lumega.
maapinda karastasin
uue valge jumega.
linnud ma peletasin
soojale maale.
Külmaga ma varastasin
südamlikke maale.
magus mälestus ja aimus,
tänase päeva kohta.
meelekindel vaimsus
Ei miski lähe luhta.
Ma kammisin juukseid
sel kõhedal õhtul.
Mu südames kostumas verised nuuksed.
jah .. sel kõhedal õhtul.
Autor: Stna Loho.
| | ilm | | Lisas: Stiiiiina @ 2010-01-21 | Hinne: 5 |
| |
