| Palju on maailmas nutetud nuttusid,
lausutud sõnu ja räägitud juttusid,
palju on rohtunud teedega talusid,
palju on rõõmu ja palju on valusid.
Vähe on maailmas mõtete sarnasust,
tõelisi tundeid ja igavest armastust.
Vähe on päikest põhjamaa suvedes,
vähe on aega, vähe värve on unedes.
Vähest saab palju - elu kui hinnata,
kui oma tundmusi tuultele ei pillata.
Vähest saab palju, kui virinat trotsides,
valedest möödume tõdesid otsides...
| | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.5 |
| Leidsin rukkist lille,
õie hilise,
viimse suve kanni
sügavsinise.
Kuuma viljatolmu
langes põsile:
tabas mind su vaade
nukralt tõsine.
Üle kitsa raja
kõrred kummargil.
Lihtsast leivamurest
räägib rukkilill.
Tahaks tänu laulda
maale hallile,
vajutada huuled
käele kallile.
| | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.33 |
| Sinisest sametist sõnad,
laotan rannale laiali.
Laugjate lainete laadale,
kuivama päikese paistesse.
Punasest paberist päike,
mõtted on pilvedes hajali.
Sõnad on sinisest sametist.
Öö on põlenud paberist.
Tuhmunud tunnetest tunnid,
süda siiski on süsi.
Kõrkjates kõlksatab kuu,
suikunud häälega suu.
Põlenud paberist pimedus,
mu süda miks luba ei küsi.
Et kohapeal paigal ei püsi,
et loodad liigset lähedust...
Sinisest sametist sõnad,
raagus ranna rahus.
Liivast lillede meres,
on lainedki lainedest lahus.
Punasest paberist päike.
End unustas udusse uitama.
Tõusma laugjadest lainedest,
algavat päeva huikama.
Sinisest sametist sõnad.
süda on lainetevahus | | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.5 |
| oled oodatud,virumaa rändur ja hobu,
kel rakmed verel,
et puhata vallimäe veerel.
kadumatu ja kindel on
kants,kuhu kõnnid
veskise tarvase alla.
iidse rakvere ordulinnuse pere
värav on valla.
| | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.33 |
| kuulsin, sa hüüdsid mind teisel pool vett
su hääl oli nukker ja hell
ma kuulsin, ma seisma jäin teisel pool vett
ei silda, ei paatigi sel
sa hüüad, sa hüüad mind teisel pool vett
vangi mind võttis su hääl
nüüd jooksen ja ahastan teisel pool vett
ei parvegi lainete pääl
nii palju on vett, et otsa ei näe
ja ujudes lõppeks mul jaks
kui ujuksid vastu ja annaksid käe
koos põhja vajuks me kaks
aga ei, aga ei, sul teisel pool vett
on aru ja mõistus veel peas
ja ei ja ei mul teisel pool vett
on aru ja mõistus veel peas
nii palju on vett, et otsa ei näe
ja ujudes lõppeks mul jaks
kui ujuksid vastu ja annaksid käe
koos põhja vajuks me kaks
ma hüüan, sa hüüad nii teisel pool vett
ja paati ei seleta silm
nii seisame teine teisel pool vett
kuni pimedaks läheb maailm | | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.5 |
| Sa ütlesid: näkku ei lööda
Sa südamesse mind lõid.
Ära vaata mu silmadest mööda
Argust taluda mina ei või.
On otsitud saari ja mandreid:
Mina otsisin inimest
Kinnituisanud tunnetehanges
Olin hulkuja hiline.
Taoti kunagi atradeks mõõgad,
Uued rajati linnad ja jõed.
Mina usu ja siiruse jõuga
Sinu valed kõik tagusin tõeks.
Möödakäijate irvitus jalus
Üha vähem kammitses mind.
Ainult siis oli pööraselt valus,
Kui kuulsin et naerdi sind.
Minu nime ja julguse najal
Sinus jalgadel seisja sai.
Lõpuks mõistsin: sul pole mind vaja,
Olin sinule toetuspunkt vaid.
Ära vaata mu silmadest mööda,
Nagunii olen mõistnud nüüd kõik.
Sina näkku ei hakanud lööma.
Hoopis südamesse mind lõid.
| | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.75 |
|
Ma sinu avastasin tühi haldjasaar
ehk oli see vaid juhus pime
kuid nagu ikka avastatud saar
sa endale saad avastaja nime
ja kui su karidel kesk tühja veteulgu
ehk tulebki mu enneaegne tund
mu nimi saarel igavesti hulgub
ja häirib uute asukate und...
| | .. | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.5 |
| Kord kohtas keset kanarbikku
üks pöialpoiss üht päkapikku.
Nad põrnitsesid teineteist
ja vaidlesid kumb pikem neist.
“Sa oled nagu leivaraas
ja raske on sind leida maast!”
“Miks, kääbus sõnu loobid sa!
Ei näe sind mikroskoobita!”
“Kui kükakile laskun, siis
ehk küünitad mu taskuni!”
“Sa ulatud mu jopi äärde!”
“Ja sina mulle poolde säärde!”
“Sa oled pisem kui mu näpp!”
“Sa välja näed kui väike täpp!”
“Ma olen sentimeetrine!”
“Ma kümne millimeetrine!”
Nad panid lõpuks seljad vastu -
ja olid täpselt ühte kasvu. | | Ira Lember, pöialpoiss, päkapikk | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.2 |
| varjude helendus
kustub ja helgib,
hämaras õitsevad
metsikud nelgid.
| | ;) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 4 |
| |
