Leidsin rukkist lille,
õie hilise,
viimse suve kanni
sügavsinise.
Kuuma viljatolmu
langes põsile:
tabas mind su vaade
nukralt tõsine.
Üle kitsa raja
kõrred kummargil.
Lihtsast leivamurest
räägib rukkilill.
Tahaks tänu laulda
maale hallile,
vajutada huuled
käele kallile.
|
