| Elu, mis see õieti on !?
Ükskord tuleb ju jätta jonn.
Milleks elada ?
Et saaksid iga päev arvutit pelada?
Ei !!! Sellele tuleb teha lõpp,
lased igaühel endaga möliseda, kuid ise mängid, et oled põkk.
Tuleb sebida endale tukk
ja vaenlastele näita, mis on hukk !!
Mõne arust oled sa kukk,
oled tahtnud surra,
kaelas olnud juba köis ja jalgeall pukk.
Ei...Selline ei saa olema sinu hukk,
näita neile värdjatele kes siin on kukk !
Tao nukkidega vastu hambaid,
nii, et see tõbras omas vere loigus loeb lambaid !
Headusega ei jõua sa elus kuhugi,
hea olla, kurat, seda pole vajagi !
Vihkad maailma ja maailm vihkab sind vastu,
nüüd ära alla anna ja edasi sa astu !
Võitle kuni lõpuni,
võitle seni, kui jõuad oma hukuni ! | | Fight back! | | Lisas: EluOlu @ 2009-08-23 | Hinne: 5 |
| Mäletan aega mil olin neliteist,
armastasin neidu, aga tema armastas teist.
Oli talveöö kui kohtusime,
jutuga hästi klappisime.
Tuppa sisenedes sattus pilk kohe sinule,
tundsin, et sina oled tõesti see ainus ja õige minule.
Saatsin sind koduteel,
kõndides tagasi, mõtlesin kas näen sind veel?
Kohtusime nädal hiljem,
oli küll külm, aga sind nähes hakkas mul kohe soojem.
Õhtul meie huuled kohtusid
ja sel ööl, kõik mu mured lahtusid.
Sa kasutasid ainult mind,
hiljem said alles teada, et armastan sind.
Teadsin, et armastad teist,
aga lootsin, et ikka asja võib saada meist.
Lootused purunesid
ja mõtted minust, sinus ununesid.
Ma tean, et ei pingutand piisavalt,
nüüd iga päev tunnen südamevalu piinavat.
Oled jälle temaga tagasi,
samas mina istus kodus vagasi.
Sellest möödund on küll aastad,
aga sind ma endiselt vaatan.
Südamevalust valan pisaraid,
oh, kui sa teaksid vaid.
ARMASTUS SINUVASTU MINUS IIAL EI LAHTU.
| | :( | | Lisas: EluOlu @ 2009-08-23 | Hinne: 4.5 |
| Kas tõesti on mõtet enam jätkata?
Mööda elu allakäigu rada matkata.
Ei suuda enam millesti ega kellesti hoolida,
vahel tahaks lihtsalt autot puusse roolida.
Enam ei paista elus valgus,
kas tõesti on see alles kogu piina algus?
Päevast-päeva ainult tunned valu,
päevast-päeva surma ainult palud.
Soovin igavest rahu,
sest südamesse piina enam lihtsalt ei mahu.
Armastus asendund on elu vihkamisega,
omaenda surma ihkamisega.
Suren ja unustusse vajun ma ruttu,
nii, et keegi pole mind taga nutnud.
Hüvastijätt on käes,
teist enam kedagi, iial ei näe. | | Nii ta on. | | Lisas: EluOlu @ 2009-08-23 | Hinne: 5 |
| |
