| Üle parda, üle vee
Üle jäise meretee
Liugleb tasa sinilind
Hõljub vete kohal hing. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Lõuendil sinised vilkuvad tähed,
rääkides tuntud ja tundmata keeli,
peatu nüüd Kuu. Kuhu sa lähed,
köites ja ärevil hoides me meeli. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kui täring, millel mitu tahku,
kuid ilma näota keegi.
On rollid, millest ta ei lahku,
teeskleb, näitleb, muud ei teegi,
oh näitleja. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Joosta öises linnas,
ühes käes pudel,
teises taas kinnas,
Minust on saamas üks mudel,
konstruktor on kõrges hinnas.
Finish, mis viirastub öises linnas,
ühes käes pudel ja teises kinnas,
1500 meetrit | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| maitstes eilseid paradiisivilju,
kuulates kuuvalgust.
naerdes mulluseid lapsepõlvenalju,
otsides uue elu algust.
Leian kevades uue alguse,
viljad kasvavad, valmivad
leides tuule, uue alguse. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ühel õhtul, soojal.
Sillerdasid killud.
Ühel hommikul, uuel.
Sillerdasid vihmapiisad.
Lendan, ühepäevalibilikana,
Tuleb õhtu. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Taas tärkavad õpilas-revolutsioonid,
Sest saatus old tsipake karm
Neid saadavad haledad evolutsioonid,
Kus baarikärbsest saab parm. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Me elumahla villides,
Argikainust trotsime,
Ning võlusõnu peites pillides,
Me elu mõtet otsime.
Elu leida kõigis taktides,
Võib surmapatte proovides
Võib päkapikke matkides
Võib juhistest mitte hoolides.
Hapu vein vinguma sunnib,
ja lollusi välja punnib.
Elu mõte - Oh püha pask!
Mõtlen, ja kõlabki lask. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Olin tamm keset välja.
Aastasajad möödusid,
Oli suurepärane ilm.
Tulid tuuled,
Kahtlus ja Kadedus.
Tormasid tüvve, murdsid
Oksi, nüristusid ja purunesid.
Jäid vaikseks ja vaguraks.
Tuul puhus edasi,
Sisemuses kohises,
Ei murdunud.
Olen tamm keset välja. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Tunnen tuhandet leeki,
karjuvad väljapääsu poole,
tühjendan kannatuste peekrit,
usaldades end saatuse hoolde.
Puudutus sädeme neelab,
tunnen et siiski ei koole,
miski mul lõhkemis` keelab
pöördun taas haldja, Mu poole. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| |
