| Saatsin ennast kaugele,mitme maa ja mere taha.
Pidin põgenema ära ,jättma kõik oma selja taha.
Jätta polnud kuigi palju,
mõned hilbud ja jalavarjud.
Igatsevad lapse silmad nõutu Ema.
Polnud ju palju jäetud maha,
kuid neid ma igatsen enim taga!
Istun siin üksi paguluses vaheest ka haige hingega.
Suur süda ning tomp keha. | | üksi | | Lisas: Marchell @ 2009-11-06 | Hinne: - |
| Meie sees on palju ussi,
need on head ja halvad ka.
Ja, kui miskit läheb vussi,
Hakkavad nad keerama.
Armukadedus on lohe,
lausa mitme peaga ta.
Igatsus on madu kohe,
aga paks ja jämedam.
Kadedus on väike, väle,
must ja triibuline uss.
Rumalus on paks ja kole
nagu vana trollibuss.
Seni, kuni kõik on laisad,
pole hullu, kõik on hea.
Jama, kui nad üles ajad,
püsti tõstavad, kui pead.
Kahju siis, kui elu ilus,
armsaim veel sul oli ka.
Kõik need ussid tasa, vilus,
sõid su armuliblika. | | pühendatud Eesti naistele, uss | | Lisas: hanspoiss30 @ 2009-11-05 | Hinne: - |
| Olla ise oma keha sisekujundaja,
steriilsete mõtete häälekandja.
Bioloogilise kella ärataja,
omaendaks olemise olija.
Tegemiste, käimiste lavastaja.
Iseenese kriitiline hävitaja,
sisemiste sügavuste uurija.
Armastaja, vihkaja, lepitaja...
igal hommikul paremaks, uueks sündija... | | elu, ise, armastama, vihkama, leppima | | Lisas: tiutsu @ 2009-11-04 | Hinne: - |
| elu on see mida elame
elus me sureme ka
elu on aeg mil mängid
armastad käid ka
elu on see kui me sureme
elu pole vaja
miks on elu... .elu elu | | kurb elu | | Lisas: mann @ 2009-10-02 | Hinne: - |
| | Elu, see on kui õienupp või okastega varrejupp... | | elu, armastus, lootus ja unistused, uni, reaalsus, öö ja päev, sünd ja surm, ema ja isa, vend ja õde, tuletikk ja majakas, hiir ja lõvi, sõber, vaenlane, aastaajad, tuli ja vesi......usk, lootus ja armastus... | | Lisas: tiutsu @ 2009-09-21 | Hinne: 3 |
| Su silmadesse uppuda ma tahaks,
su südamesse rohtunud on tee.
Sa kallis ära seda pane pahaks,
et sulle mõtlen ikka veel ja veel.
Taas kui koidab uue päeva algus,
toob kaasa armastust ja valgust.
Ei loe,et sügisööd on pikad,
uskuda ja loota võib ehk ikka.
On kahjuks elu nõnda seatud,
et päevad pole iialgi kõik veatud.
Kuid igas päevas killukene sinust,
teeb õnnelikuks ka kui mõtled minust.
Kui loojub päev ja hämardub on pime,
ma mõttes ikka kordan sinu nime.
Ei takista mind vihm ei sügistuuled,
ma sinu juurde jookseksin...kas kuuled.
Tallan südamesse sisse uue raja,
ma tean,ka sina seda vajad.
Ja kallis sa ei pane seda pahaks,
sest mu juures ka sina olla tahad.... | | Minu armsale Raimole.... | | Lisas: kallike25 @ 2009-09-08 | Hinne: 4.83 |
| Elu, mis see õieti on !?
Ükskord tuleb ju jätta jonn.
Milleks elada ?
Et saaksid iga päev arvutit pelada?
Ei !!! Sellele tuleb teha lõpp,
lased igaühel endaga möliseda, kuid ise mängid, et oled põkk.
Tuleb sebida endale tukk
ja vaenlastele näita, mis on hukk !!
Mõne arust oled sa kukk,
oled tahtnud surra,
kaelas olnud juba köis ja jalgeall pukk.
Ei...Selline ei saa olema sinu hukk,
näita neile värdjatele kes siin on kukk !
Tao nukkidega vastu hambaid,
nii, et see tõbras omas vere loigus loeb lambaid !
Headusega ei jõua sa elus kuhugi,
hea olla, kurat, seda pole vajagi !
Vihkad maailma ja maailm vihkab sind vastu,
nüüd ära alla anna ja edasi sa astu !
Võitle kuni lõpuni,
võitle seni, kui jõuad oma hukuni ! | | Fight back! | | Lisas: EluOlu @ 2009-08-23 | Hinne: 5 |
| Kas tõesti on mõtet enam jätkata?
Mööda elu allakäigu rada matkata.
Ei suuda enam millesti ega kellesti hoolida,
vahel tahaks lihtsalt autot puusse roolida.
Enam ei paista elus valgus,
kas tõesti on see alles kogu piina algus?
Päevast-päeva ainult tunned valu,
päevast-päeva surma ainult palud.
Soovin igavest rahu,
sest südamesse piina enam lihtsalt ei mahu.
Armastus asendund on elu vihkamisega,
omaenda surma ihkamisega.
Suren ja unustusse vajun ma ruttu,
nii, et keegi pole mind taga nutnud.
Hüvastijätt on käes,
teist enam kedagi, iial ei näe. | | Nii ta on. | | Lisas: EluOlu @ 2009-08-23 | Hinne: 5 |
| Oli tüdruk, kes näis olevat õnnelik.
Ta naeratas alati, ei läinud kunagi ta kelleltki abi paluma.
Ta lihtsalt oli, käis ja säras, vähemalt väliselt!
Aga tegelikult polnud selle tüdruku elu üldsegi nii särav.
Tema hinge ja südant oli mitmeid kordi parandatud ja purustatud..
Aga ükskord jäävad süda ja hing ikkagi purustatuks ja neid ei suuda enam keegi mitte iialgi parandada...või siiski?! Ah ei.!
Et miks keegi ei aidanud seda tüdrukut?!
Väga lihtne - kõik nägid ainult selle tüdruku välimist sära, kuid mitte keegi ei osanud vaadata tema hinge ega südant... | | elu | | Lisas: luigaplika @ 2009-08-23 | Hinne: 4 |
| Poiss on nagu vari
kui teda pelgad,
jookseb eest ära,
pöörad selja,
jookseb sulle järele. | | armastus elu | | Lisas: @ 2009-08-05 | Hinne: 5 |
| |
