| Pikad juuksed,
seljas dressid,
samal ajal kui minu sõbrannaga messid.
Kutsud sõbranna välja,
et minna koos mäkki
ja soovid, et hiljem kuulasite koos räppi.
Valid välja oma lemmik loo
ja lõdvaks lasete sel hetkel vöö.
Sõbranna tunnistab, et oled omamoodi isik,
kellel sees on vähene viina pisik.
Võtad klaasi aitab kah,
tema vaatab sind ja ütleb selle peale näh.
Alko sees siis süüa nõuad,
karjud kus on sinu praetud pelmod?
Sõbranna ütleb ole vakka,
ja võta parem joogijärjekorra sappa.
| | Sõprus, naljad, soovid | | Lisas: Neleh @ 2016-02-23 | Hinne: 3 |
| Pikad juuksed,
seljas dressid,
samal ajal kui minu sõpsiga messid.
Kutsud sõbranna välja,
et minna mäkki
ja soovid , et hiljem kuulaksite koos räppi.
Valid välja oma lemmik loo
ja lõdvaks lasete sel hetkel vöö.
Sõbrants tunnistab, et oled omamoodi isik,
kellel sees on vähene viinapisik.
Võtad klaasi aitab kah,
tema vaatab sind ja ütleb selle peale näh.
Alko sees siis süüa nõuad,
karjud kus on sinu praetud pelmod?
Sõbranna ütleb ole vakka,
ja võta parem joogijärjekorra sappa.
| | juuksed, räpp, pelmod | | Lisas: Neleh @ 2016-02-08 | Hinne: - |
| Ma liigun,
liigun edasi ,
et leida üles oma kodu.
Aga ei,vahel on mõttejõud tugevam kui soov.
Mõni mõte on nagu hoop, mille tulekut ei oska oodata
kuid kui see tuleb saab selle tugevusest aru.
See on sama tunne kui on nägemispuue
ja sa tahad leida õiget suunda, aga nägemine takistab leidmast seda mida vaja.
Üks hetk lihtsalt tuleb mõelda,
kuidas võtta löök nii vastu, et
see ei lase kaotada koduteed.
Kui vastust ei leia,
siis tuleb joosta, joosta kiiremini,
kuni võhm on väljas
ja lõpuks näed oma kodu
kus ootab sind rahu. | | mõte, jooks, tõke | | Lisas: Neleh @ 2016-01-28 | Hinne: - |
Ära sina si.tu serva peale,
ära sina lase üle ääre.
Pea paigal pers.ekene,
hoia otse asjakene.
Siis ei tule sit.ast tüli,
pas.a pärast pahandusi. | | wc, ropp | | Lisas: Carl16 @ 2016-01-15 | Hinne: - |
korteris kus elab parm
nüüd on kõhutuulefarm
hernesupp ja õlu segi
väga suure tormi tegi
tiivik tagumiku ees
voolu toodab iga mees
(M. Vaino) | | parm, hernesupp, elektrijaam, vool | | Lisas: Carl16 @ 2016-01-09 | Hinne: - |
| Istun sooja teki all ja
meenutan sõbra sõnu.
Sees miskit närib,
kuna nemad ka kodu väärivad.
Miks pole neil kodu kuhu minna?
Miks nad ei saa süüa?
Miks inimesed neid pilkavad?
Küsimusi on mu peas palju,
aga suurem soov on ületada kalju.
Pean võtma end kokku ja
kinkima mõnele virelevale kodanikule hetke,
mis toob talle rõõmu.
Pakkuda talle kindad või soe jook,
ma usun, et see eluheidiku hinge soojust toob.
| | Märkamine, eluheidikud, heategu | | Lisas: Neleh @ 2016-01-07 | Hinne: - |
| Lausun paar sõna,
et minna ära
kuna ei suuda näha sind iga päev.
Üks päev sa vaatad mulle otsa
ning ma olen lummatud su pilgust, mis annab mulle jõudu võidelda.
Teine päev möödud nagu tühjast kohast,
kuna kardad öelda tõtt.
Kolmandal ehk viimasel päeval,
sa püüad võita minu tähelepanu
kuna sulle jõuab kohale,
et ma enam ei tõsta oma jalga tööle.
Tahaksin jääda aga ei suuda,
sest valu rinnus on tugevam.
Sulgen enda järel kohviku ukse
ja kiirendan sammu, et saaksin elada end välja.
Jooksen, jooksen kiiremini, et tunda kergendust,
aga tunnistan, et sisimas oli see raskeim otsus, mille vastu võtsin.
| | Valu, tunne, igatsus | | Lisas: Neleh @ 2016-01-05 | Hinne: 5 |
| Öö on selge.Kôrgel kuu.
Läige üle lume.
Harmas seisab iga puu.
Taeva serv on sume.
Tuled paistavad siin ja sääl:
säral läbi segi.
Eemal kuulda kiunuv hääl
rigisemas regi.
Vaikne,ilus talveilm.
Astun üle hange.
Ukse poole pöördub silm.
Külm on ôues kange.
| | Öo, lume, talveilm, külm | | Lisas: Mirel9 @ 2015-12-28 | Hinne: 1 |
| Üks hetk ma lendan,
lendan iga kord aina kõrgemale.
Tunnen, et see peabki nii jääma,
hetkeni mil tiib murdub.
Sel momendil hakkan vajuma alla.
Sellest ajast on iga minut minu jaoks oluline,
et keegi püüaks mu kinni ja
lausuks, et ma olen siin, et sind päästa.
Paneks oma tiivad ümber minu keha
ja me lendaks koos ülespoole.
Piisab mässamist kui ma tunnen,
et olen lennuvõimeline tänu kellegile
ja saan sirutada oma tiibu nagu ennem. | | Kõrgus, kukkumine, ülestõus | | Lisas: Neleh @ 2015-12-28 | Hinne: - |
| Sinise lõputud varjundid kannavad sujuvalt
lapsepõlvesse Eestis, mu isa silmadesse,
männitahvelduses veranda lõhnavasse tarru,
kus esmakordselt tajusin kiirgavate akende kuju
ja oma keelt (soome-ugri, mitte indoeuroopa),
selle muusikat ja hingematva lühiduse imet.
Needsamad vokaalharmooniad viisid mu hiljem
soome labürintlikesse järvisse,
kus peegelduvad samasugused hingetähtkujud
ning ainult lüümus eristab
taevast ja maad, lõhi hüppab
otse läbi su südame, ja sa tead pea,
kus lõpeb maailm ja kuidas ja miks.
Jäätükk ütleb seda, ja häilitud klaas,
kuid üksnes Karjala kaljuneemel
augustiöösel võid sa puudutada
Suurt Karu enese kohal ja all
ja õppida kõiksuse viimset teadmust
kaudu oma südamelöökide. See on mu luuletuste
keel, see on mu luule keel,
milles talv on tõepoolest talv,
kevad, suvi, sügis võtavad mu omaks.
Tee peal olen õppinud teisi keeli.
Eesti keeles loen tänini oma aastaringe.
| | Ivar Ivask | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| |
