Istun sooja teki all ja
meenutan sõbra sõnu.
Sees miskit närib,
kuna nemad ka kodu väärivad.
Miks pole neil kodu kuhu minna?
Miks nad ei saa süüa?
Miks inimesed neid pilkavad?
Küsimusi on mu peas palju,
aga suurem soov on ületada kalju.
Pean võtma end kokku ja
kinkima mõnele virelevale kodanikule hetke,
mis toob talle rõõmu.
Pakkuda talle kindad või soe jook,
ma usun, et see eluheidiku hinge soojust toob.
|
