Kui midagi enam ei ole,
siis lootus ometi jääb
nagu õnnistus õnnetule,
nagu aegasid ühendav hääl.
Kui teed enam kuskil ei leia,
siis mõte kui suruks prao
läbi tumeda tünkliku seina,
lipsab välja ja kaob.
Tuleb tagasi linnutiivul,
nokas rohetav õlipuuraag
ja sa taas koged õnneviivu -
kuskil lainetes ootab sind saar.
|
