Väljakule kogunend on 100 000 nägu,
nende hulgas üks mul tuttav oleks nagu.
Kuigi mulle see ei meenu, kes võiks olla tema,
igaksjuhuks tema eest pean ära põgenema.
Varjavad mind laiad seljad, kükitan ma maha,
tuttavaid ma ühtegi kohata ei taha.
Aga aegamööda võivad jätta kõik mu meelde,
sellepärast lahkun siit ja siirdun metsateele.
Metsas minu ümber kasvab umbes miljon puud,
taevast alla vaatamas näen tuttavlikku kuud.
Ega siin ei ole minul loota rahu ka -
metsaelanike hulgas kindlalt kuulsaks saan. |
