Nuuma, nuuma paksemaks mind,
vana kuri nõiamoor!
Hea on surra sinu ahjus,
kui ma olen alles noor.
Kuidas mõtled hambutuna
peeneks mind sa närida,
julguse ma endal võtan
pilkamisi pärida.
Rõõm on, et ei sinu moodi
iial pea ma elama,
sellepärast kõik mis annad
ära söön ma tänuga. |
