Armastus on elu alus...
Üks tark kord ütles seda,
kuid armastus on valus.
Kas elu ongi seda?
Kui alus juba piinab,
kust lean ma siis rahu?
Möödub kõik ja riivab
see minu meelerahu.
Elu vaid on hetk,
mis silmapilgul kaob.
On raske küll see retk,
mis näkku surub vaod.
Ja terve selle aja
olen otsin'd oma teed.
Ning leidnud, et ei vaja
mind keegi - olen ees.
Olla üksi on mu saatus
ja ma austan seda.
Nii läbi on see vaatus,
kuid mis nüüd enam seda... |