Ma üht poissi tean.
Ta poole kutsub süda.
Ma kahjuks viltu vean,
kui vaja jälgida on rida.
Ma unes näen ja ilmsi
ta nägu, kehajoont.
Ja neid pruune silmi
neis pole kurja soont.
Kuid ta on minust kaugel
vaid igatsus on siin.
Ei ole see veel raugel
ja kaugenev on piir. |
