Ma läksin läbi vihma,
kuid külma ma ei tundnud
vaid läbi võlurihma
olin päikse poole suundund
Mu päike oli tema
ja vihmaks minu pisar.
Ta meelest oli kena
mu väike nutupisar.
Ta läks ja tagasi ei vaadand
see haiget tegi mulle.
Kuid vihma siis ei sadand
vaid päike paistis mulle.
Se'st hetkest päikest pole
vaid vihma sajab alla.
Kõik tühi tundub - kole
mu silmas pisar valla. |
