See õis, mis puhkeb sinu südamele,
on kallim veel kui elu või kuld.
See õis mis puhkeb minu südamele,
on sama hea kui muld.
Ja alati on maailm sinu poolt ja minu vastu,
sest alati on maailm sinu käsilane.
Ma soovin, ära eales minu tasemele lasku,
sest siis ma nõelan sind kui herilane.
Aga siiski võlus mind su mõte - nägu,
kuigi unistuseks mulle jäid.
Ma lootsin, ehk veel kord ma näen su nägu,
kuigi seegi ainult unistuseks jäi. |
