Habe halliks läind jõuluks kui minust sai paps,
Olid ilusad jõulud kui oldud sai laps.
Oli lumi siis valgem ja käharam kuusk,
Lõhnas sussi sees magus glasuuritud juust.
Oli mandariin magusam, mahlasem komm,
Lendas hamba seest plomm nagu paukunuks pomm.
Jõulutaat polnud siis ei Sant ega Claus,
Oli nagu teisedki vaene kuid aus.
Päeval käis tema huugavas tehases tööl,
öösel häid lapsi kohtas ta vitsakimp vööl.
Talle platsidel patsi lõid Epud ja Äpud,
nänni jagas ta nii, et jäid endale näpud.
Kuidas lõhnasid kuused ja küünlad ja rasv,
Päkapikkudel oli siis kopsakam kasv.
Praegu päkapikk ukerdab patarei jõul,
varem oli ta elus ja parem sai Jõul.
Meenub jõuluöö keset jääroose ja pakast,
kui mu poolvenna sussi kord päkapikk kakas.
Hiljem poolvend sai teada, et süüdi on kass,
siiski vastikuks talle sai Päkaga tass.
Jõuluvanale keeldus ta tegemast pai,
sest ta ussitand õunaga paki sai.
Mina puudust ei tundnud küll millestki heast,
kuna Kalevipoega ma teadsin siis peast.
Iga peatüki eest tuli kopsakas pakk,
rõõmsalt vabises taadi habemetakk.
Minu salmidest jõulutaat alati heldis,
kui ta lahkus, siis isagi välja sai keldrist.
Isa märkas: „Näe, mullegi paki ta tõi!”
Korgi kõlksuga paki pealt minema lõi.
Olid ilusad jõulud kui oldud sai laps,
Elu igavaks muutus kui minust sai paps…
Aknal ootab mu suss, mis on hiiglama suur,
aga juustu pealt puudub nüüd magus glasuur.
Minu lapsed ka talle ei meeldivat näi,
Miks ta muidu neil kunagi külas ei käi.
Kui jõulutaat nüüd ei külasta mind,
siis ma järgmisel aastal ei ootagi Sind.
https://www.youtube.com/watch?v=HIrMqeds3fc |
