Warning: Undefined array key "HTTP_ACCEPT_ENCODING" in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/functions.php on line 27

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/functions.php:27) in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 7

Warning: ini_set(): Session ini settings cannot be changed after headers have already been sent in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 161

Warning: session_set_cookie_params(): Session cookie parameters cannot be changed after headers have already been sent in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 162

Warning: ini_set(): Session ini settings cannot be changed after headers have already been sent in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 163

Warning: ini_set(): Session ini settings cannot be changed after headers have already been sent in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 168
Luuletused » Vaata: Mardisandi laul (1888) (8595)
. .
.
T�na on neljap�ev, 02.05.2024, kell on 08:44        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. Kategooriad » Tähtpäevad .
   

Mardisandi laul (1888)

Pereeit, sa eidekene;
peretoat, sa toadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga!
Tõuse nüid omast voodiesta,
ärka häista patjadesta!
Puhu sie tuli tubaje,
lõõtsu lõke lõuka'asse!
Puhu nüid tulda kuke suusta,
kõeruta kana ninasta,
haugi hammaste vahelta,
piasukse pia-ajusta!
Võta lõmmu lõuka otsast;
kui põle lõmmu lõuka otsas -
võta halgu ahju otselt!
Kui pole halu ahju otsel -
võta pinda parre kül'lest!
Kui põle pinda parre kül'les -
võta tohtu toalaelta!
Kui põle tohtu toalaella -
võta kahlu katukselta!
Kui põle kahlu katuksella -
võta roogu riasta'asta!
Kui põle roogu riasta'assa -
siis too põllult pikki kõr'ssa!
Kui põle põllul pikki kõr'ssa -
rooma põllult rukkikõr'ssa!
Kui põle põllul rukkikõr'ssa -
nopi põllult nisukõr'ssa!
Kui põle põllul nisukõr'ssa -
katku põllult kaerakõr'ssa!
Kui põle põllul kaerakõr'ssa -
otsi põllult ohrakõr'ssa!
Kui põle põllul ohrakõr'ssa -
siis too soosta sammelaida!
Kui põle soossa sammelaida -
siis too mädajärvest mättaid!
Kui põle mädajärves mättaid -
siis too kalajärvest kaikaid!
Kui põle kalajärves kaikaid -
siis süita sõrmed põlema,
tuli piab toas olema!

Kui tuli ülesse võetakse, astuvad mardid kotta ja laulavad jälle:

Pereeit, sa eidekene,
peretoat, sa toadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga!
Ava ust ja tõsta telge!
Kui ei ava uksekesta
ega tõsta teljekesta -
põenust Mart porutab ukse,
sagaraist Mart saadab ukse.
Mart on ise ukseseppa,
Mardi poead pulgassepad,
Mardi naene naelasseppa.
Mart tieb ukse uuest laudest,
kukepuised pulgukesed,
viherpuised põenakesed,
soaresta sagarad piale.

Uks tehakse lahti, mardid viskavad odraivasi üle ukse tuppa ja laulavad:

Pereeit, sa eidekene,
peretoat, sa toadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga!
Õnne teil toome tubaje:
ahju ette eide õnne,
ahju taha toadi õnne,
nelja nurka neiu õnne,
õue piale hooste õnne,
sõnnikulle sõnni õnne,
pinu piale pulli õnne,
väravasse värsi õnne,
mulgu alla mullika õnne,
katuksele kanade õnne,
murde alla munade õnne,
tua taha tubaka õnne.

Mardid astuvad tuppa:
Pereeit, sa eidekene,
peretoat, sa toadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga!
Kepsi oma kelderisse,
kapsi oma kamberisse,
üle õue aitadesse,
otsi Mardile osada,
leika Mardile lihada,
kiana Mardil käntsakuida,
viana Mardil väntsakuida,
kanna Mardil kannikaida!

Tuuakse siis söögikraami, mis aga ette juhtub, niisamati ka küindlaid ja muid annetavaid asju ja raha, mis mardi-isa kõik oma suurde kotti paneb, siis lauletakse jälle:

Kas teie kanada munevad,
kas teie lapseda loevad,
kas ei karda eide hirmu,
kas ei karda toadi hirmu?
Kui ei karda eide hirmu,
kui ei karda toadi hirmu,
siis kats'gu Mardi magust vitsa.

Nüid tehakse lastega mitmed tembud, lastakse neid lugeda, kiidetakse ehk laidetakse neid väärtust mööda. Siis astub mardi-ema istme peale püsti, hakkab kedervarrega lõnga
ketrama ja laulab:
Küll ma kehran, küll ma püian,
küll ma kehran kõige pääva,
koidu aeal koelõnga,
lõune aeal lõimelõnga,
õhta jo kiarin kiarispuile,
kapsu pialta kangaspuile,
südaöösse süstik käässa,
lõng saab kangaksa korraga,
pailu lapsi, laiad silmad,
hunt soab kuube, karu kasuka,
ise ma poolest palja'assa,
ihu hiilab tükatie.

Nüid antakse mardi-emale linu ehk tükk kangaks, mis esite isale meelega andmata jäi, mõnes kohas ka kauba peale veel liiku, siis tantsitakse ja tehakse veel mitu nalja, kuda martidel aega on ja pererahvas seda lubavad. Ära minnes lauletakse lõpuks:

Aitüma, pereeidekene,
aitüma, peretoadikene,
perepoega, paunapüksi,
peretütar, kuldakinga,
Mardi osa hoidemasta,
Mardi jägu jättamasta!
Hobu teil hirnugu ohjadessa,
täkk teil tantsigu tallissa,
siad teil siuakad sigigu,
lehmad matsakad, madalad,
härjad turjakad, tugevad!
Mart tänab tänase pääva,
homse hommiku järele.
mardipäev, marditraditsioon
Lisas: Carl16 @ 2016-11-08 Hinne: -


« Eelmine Eelmine luuletus samas kategoorias

igasugused päevad

 Järgmine luuletus samas kategoorias

Mardilaul (1890)

» Järgmine

. .


Warning: Trying to access array offset on null in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 1509