Armastan ennast,
armastan sind,
kus on lind,
lindu pole.
Armastus teeb haiget,
haiget saad sina ja veel rohkem mina,
mina olen kange, sina veel kangem,
olen ma taevas või maa peal.
Armastan teid kõiki,
kardan valu, igatsen, kallistaks,
veel parem musitaks,
läheb imelikuks, unustage.
Unistused on kõigil erilised,
erilised on ka tunded ja sügavam on hingevalu,
ei tea mis süda teeb,
põksub või ei põksu.
Elada tuleks elu eest, veel parem armastage,
armastus on elu alus,
kas olen kõigil jalus,
olen jänku, silmad punased.
Armastus on punane,
sinine siis kui valus,
roheline siis kui oled jalus,
must, siis kui kõik puhta metsas.
Elame päev korraga,
aga tunneme, et oleme tulevikus,
elu ei ole keeruline, mõtleme lihtsalt keeruliselt,
keerutame, istume sülle, viskame mütse.
Olen tugev, rauast süda, raudne närv,
kus on teie värv, värvi pole, elu ka pole,
ah vahet pole, niikunii midagi pole,
jah unustame ära, jama luule on.
Paukk lendas, roosid kukkusid,killud maas,
maas ka neiu, koos maasikamoosiga,
puudu pankoogid koos puhta veega,
joome vett, kaelas lest, kuidas oleks latikas.
Ei armasta kala, armastan juurikaid,
veel parem puuvilju, puuviljad suhkur,
juurikad tervis, auto kraavis, neiu nühib,
auto aga läigib, musi veel rohkem helgib.
|
