Värsirida kesk kaost ---
kirjandus?
Karjatus
pääsend viimasest paost,
surmani varjatust!
Kõiges on kõnekõla,
võimatult võõras vaim.
Alandub elusõna
nagu tallatud taim.
Tiivad kärbitud.
Kael
käänatult paku pääl.
Metshaned taevalael,
hingepõhja te hääl! |
