Tuhat korda reetnud, raiund läbi
endas kõige elusama koe;
rebind välja read, mis kisendasid:
loe!
Tuhat korda taganenud, saland
oma saatust, eitand iseend,
püüdnud roomata, et unustada
lend;
tuhat korda püherdanud tuhas.
Kuid, oh hing,
su põhjast põlisjõul
ikka tõuseb põletavalt puhas
laul. |
