| Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe.
Ta on nii ihuüksi suures majas.
Ja nagu temas, minuski on lõhe.
See hääl!...
Kui võikalt vastu kajas.
Öö tulles maailm avardub meil kahel.
On selles hirm, on vabadus ja mäss.
Ma tuigun teadmise ja teadmatuse vahel.
Ja temal uinuda on antud käsk.
Ma vaarun endas.
Vaarun oma ajas.
Mis on see, millest mõtlen kogu aeg?
Üks laps on ihuüksi suures majas.
Ja und ei tule.
Liiga kõrged laed. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Ööpildid (1980) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| |
