| Mängisime tookord aias kodu.
Keset tikripõõsaid seisis liivakast.
Seal ma hoidsin, kui ta pidas sõdu,
kaltsunukku --- mängult meie last.
Siis jäin haigeks. Üsna kaua aega
vaatasin ma läbi akna vaid,
kui ta tappis üksi keset aeda
mänguinimesi mängult elavaid.
Miskit õudset oli ses ja kurba
Üle põse jooksid pisarad.
Ma ei suutnud saata mängusurma
mängumeest. Ja pärisisamaad. | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Päevapildid (1978) | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| |