Kaheldavate väärtuste otsinguil kalgistub hing,loob loomingut vaid avatud ring,kes kaitsta end suudab teiste abil vaid,kõik kes midagi tahtsid,said.
Nagu haiguse lõksus rõõmutus vajub aastate tolm peale,mõeldes safiiriks sulandunud heale,kaitse mürinal olematuks põrmustus.
Tervena,jagamatult uuena alata,kohalt kus tühjus sai täidetud,tegelikkust mõttetu salata,mängu väärt küünlad lõpeks on läidetud.
Heleda leegiga nad põlevad,teed näidates homsesse...
Mis on väärt varandus maailmas,kui pole kellegagi jagada,enda usaldamist nautida võid ka teises ilmas,kuid sinna jõudmata,end kaotades teel teisteta,hääbud.
On olemas,kes enda kaitseks olemise võlust toitumas,ta elamise maitsest ei kunagi saa toibuma,viib talle ajast-aega jõudu iseenda olek,ei sisendada taha õudu,vaid segadust kui poleks
Jahtunud kirgede meres kala püüda on lihtne,aga hüübinud südameveres ei äratada saa tõeliselt kihke-
Jääb meile kõigile kanda,see mis hoidmas on jäävaid,veel tuleb palju anda,et ise olla ja jääda
|
