Armastuse altarid, nad seisavad siin reas.
Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas
Õrnad käed on siia poetand sukapaelu, kette,
Kirjakesi, medaljone, murdund sigarette.
Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal.
Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal
Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis.
Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis.
Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna
Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna,
Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti.
Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti,
Vanast sarvest kammgi, millel murdund mõni pii.
Seisata ja oma nodi altarile vii. |
