| Puulehti tuul õrnalt paitab,
öö on laskunud linnale,
mööda tänavaid üksinda uitab,
tüdruk 16 aastane.
On palju näinud ta noored silmad,
liialt valesti käidud teid,
sest pidudel kõikjal linnas,
nii palju on veedetud öid.
Suudlevad sind,võõrad huuled,
sosistavad nad sinule,
et oled üksi nii üksi maailmas
ja võõraks jäänud ka endale.
Suudlevad sind...
On viinast uimane pea,
kui alasti lamad põrandal maas,
sõnu seosetuid ritta sead sa
käte võõraste embuses taas.
Kui saabub hommik siis su õrna keha
pilgud võõrad vaid saadavad
heaks ei saa enam midagi teha
silmist pisarad voolavad.
Suudlevad sind...
Suudlevad sind...
Kuid peatu nüüd korraks ja vaata,
kas üldse miskit väärt oled sa?
Lapsepõlve tahaks tagasi minna
kuid aega pöörata enam ei saa.
On palju näinud su noored silmad,
liialt valesti käidud teid,
sest pidudel kõikjal linnas
liig palju on veedetud öid.
Suudlevad sind...
Suudlevad sind...
| | hea, kurb lugu | | Lisas: kledrett @ 2008-06-12 | Hinne: 4.33 |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
::)* | | Järgmine luuletus samas kategoorias
Miks?
|  |
| |
