Kui walge saar kesk siniläiki wäike,
Ta ujub rada laia, lagedat.
Kas otsima läks oma hallikat,
Wõi mõttes tee, kus kõnnib üksi päike?
Ei tea, kas tundnud ema armuläiki,
Kas kuulis kätkis laulu walwawat? —
Ei tea, kas otsib kadund armsamat,
Ei tunne tema, ega enda käiki?
Kuis waatan ma su ime silmadesse,
Kuis muinasjuttu sulle westaksin,
Mis waestelaste nutust tõusis südamesse
Kuis sinu rinna naale langeksin
Ning wennaks igatsuse walgusesse
Sul ennast kõrgel rändel kihlaksin! |
